Õppe diferentseerimine – Kaasava hariduskorralduse uuring 2016

2016 seis (ehk oleks vaja uut uuringut?)

Eesti tänane (2016) lähenemine PGSi ja EHISe klassifikaatorite tasandil on pigem „meditsiiniline“ ehk lähtub põhimõttest, et diagnoosi põhjal on võimalik määratleda vajadused. Näiteks moodustatakse eriklasse lähtuvalt diagnoosist, mitte tingimata õpilase individuaalseid vajadusi arvestades. Seda tõi välja juba Kanep (2008). Samas on Innove nõustamiskeskustes uus lähenemine, mille eesmärgiks on täpselt välja selgitada, mida laps edukaks toimetulekuks vajab, kasutades kõiki analüüsi meetodeid.

https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/Pohiraport-final.pdf

Mis on kaasav haridus ja hariduslik erivajadus?

Kaasav haridus – kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest (HEV) ja üldjuhul õpivad kõik õpilased elukohajärgses koolis tavaklassis.

HEV õpilane on iga õpilane, kelle õpetamisel on vajalik rakendada täiendavaid ressursse, et toetada tema koolis käimist ja õpiväljundite saavutamist

Haridusliku erivajaduse määratlemine toimub kas arsti, laste nõustamiskomisjonid (NÕK) soovituse või koolis tehtud vaatluste, hindamiste ja analüüside põhjal.

HEV õpilased võivad õppida tavakoolis (kas tavaklassis või eriklassis) või erikoolis (kus on kõik eriklassid). Tavakooli all peetakse siin silmas enamikke üldhariduskoole Eestis, kus valdavalt toimub õpe riikliku õppekava alusel tavasuurusega klassides ning enamik õpilasi on haridusliku erivajaduseta.

HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsioon, mis arvestab ressursside hulgast, mida konkreetne õpilane vajab jagab õpilased kahte alakategooriasse:

HEV1 – täiendavaid tugimeetmeid ja tingimusi vajavad õpilased, kes tulenevalt õpiraskustest vajavad tavakoolis täiendavaid tugimeetmeid, eriõppe korraldust või tugispetsialistide teenuseid (õpiraskus, düsleksia, düsgraafia, lihtsustatud õpe, käitumisprobleemid jne).

HEV2 – spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid vajavad õpilased, kes tulenevalt puudest või muust häirest vajavad spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist (raske nägemis-, kõne- või kuulmispuue, toimetuleku- ja hooldusõpe, lihtsustatud õpe kaasuva puudega, liikumispuue kaasuva puudega, raske psüühikahäire, kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased).

See kontseptsioon, nagu ka PGS, jätab kõrvale andekuse kui erivajaduse ja OECD liigituses toodud ebasoodsas olukorras õpilased, kui neil puuduvad HEV1 ja HEV2

Kehtiv EHISe klassifikaator eristab erivajadusi järgnevalt:

  1. Õpiraskus
  2. Ajutine õpiraskus
  3. Kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus
  4. Düsleksia
  5. Düsgraafia
  6. Düskalkuulia
  7. Kerge intellektipuue
  8. Mõõdukas intellektipuue
  9. Raske või sügav intellektipuue
  10. Liikumispuue
  11. Kõnepuue
  12. Nägemispuue
  13. Kuulmispuue
  14. Raske, krooniline või püsiv psüühikahäire
  15. Raske krooniline somaatiline haigus
  16. Liitpuue
  17. Tervislikud põhjused
  18. Käitumisprobleemid
  19. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
  20. Sõltuvushäire
  21. Andekus
  22. Õppimine välisriigis (pikemaajaline õppest eemalviibimine)
  23. Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane
  24. Uussisserändaja
  25. Muu erivajadus

Klasside, koolide, õppekava ja tugimeetmete valik

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (PLÕK) jaotub: Lihtsustatud õpe , Toimetulekuõpe , Hooldusõpe .

Lisaks saab valida vajadusel veel Koduõppe ja Individuaalne õppekava (IÕK) vahel, mis põhineb ühel kolmest eelnevalt väljatoodud kaval.

Lisaks kooli, klassi ja õppekava valikule on võimalik HEV õpilaste õppimist Eestis toetada erinevate tugimeetmetega. Ilma nõustamiskomisjoni otsuseta võib direktori otsusega rakendada tugispetsialisti teenust (logopeed, õpiabi õpetaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog); pikapäevarühma vastuvõtmist ja koduõpet vanema/eestkostja taotluse alusel


Õpetajad ja tugispetsialistid


Kaasava hariduse elluviimisel on võtmerollid õpetajatel ja tugispetsialistidel, kelle koostööst ja kompetentsusest sõltub HEV õpilase kaasamise õnnestumine. Tugispetsialistid on selles kontekstis peamiselt pedagoogiline tugipersonal: eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid. Raskemate tervisehäiretega õpilaste jaoks võib vajalik olla ka psühhiaatriline või medõe tugi.

Eripedagoog selgitab välja lapse vajadused ja õpitaseme ning nõustab täiskasvanut lapse arendamiseks ja toimetuleku toetamiseks vajalike tugiteenuste, võimetekohase õppekava ja -vormi ning õpikeskkonna võimaluste leidmiseks. Logopeed selgitab välja lapse kõnearengu taseme ja kommunikatsioonioskuse ning nõustab täiskasvanut lapse arendamise võimaluste leidmiseks. Psühholoog selgitab välja lapse vajadused, arengutingimused ja lapse toetamise võimalused ning nõustab täiskasvanut lapse arengu-, suhtlemis- ja käitumisprobleemide lahendamiseks. Sotsiaalpedagoog selgitab välja lapse toimetulekut mõjutavad tegurid ning nõustab täiskasvanut lapse heaolu tagamise ning toimetulekuraskuste ennetamiseks ja lahendamiseks. Tugimeetmetena käsitletakse lisaks eelnevale ka õpiabirühmi ja tugiisikuid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga