Magistritöö seminar

Teema?

Valisin esialgseks teemaks “Õpilase e-portfoolio õppe- ja hindamisvahendina informaatikas 2. ja 3. kooliastme näitel”

Uurimustöö on niisama tugev kui tema kõige nõrgem lüli

Uurimustöö nö ketilülid on

  • eelnevad uurimustööd, mis selgitavad tausta ja teooriat
  • uurimisküsimused, hüpotees, mudel
  • uuringudisain, ülesehitus
  • subjektid, andmed, situatsioonid, protseduurid, meetodid, mõõtmed
  • analüüs
  • kokkuvõte
  • soovitused järgnevaks uurimustööks

https://www.tlu.ee/dt/opingudoppetoo/dokumendid-ja-juhendid

http://www.cs.tlu.ee/instituut/yldinfo/Magistritoo_hindamiskriteerumid_ifi.pdf

Leidsin 3 erinevat magistritööd seoses portfoolioga ja võrreldes ketilülisid leidsin järgmisi nõrkusi:

Esimesel tööl oli väga pikk teooria osa, mis tekitas küsimuse, kas seda ei annaks kuidagi kokkuvõtlikumalt ja selgemalt esitada. Jah võib-olla sai loetud palju artikleid, aga see ei tähenda, et kõikidest artiklistest on ilmtingimata vaja Copy paste teha. Võtaks teema kokku juba ja esitaks ka selgitava tausta eelnevalt analüüsides, mida kirjutada ja mida mitte. Teema valgus nagu laiali, ehk annab kuidagi punktide ja graafikute abil asju paremini selgitada.

Muidu oli töö väga põhjalik ja hea ülesehitusega, aga nagu ikka väikese valimiga tegevusuuringu probleemiks on see, et tulemustega ei saa teha üldistusi. Kuid näidisena alustavale õpetajale, on sellest abi küll.

Ühe tööga tekkis küsimus uurimisküsimuse aktuaalsuse ja vajalikkuse kohta ning kokkuvõtte sõnastus oli väga kantseliitlik, kas kokkuvõtte eesmärk ei võiks olla sisu lühidalt edasiandmine? Selle pikemaks venitamine ei ole eriti mõistlik.

Kolmandat tööd lugedes tekkis segadus kuidas see, mida teema püstituses kirjeldati ning küsimused ja meetod kokku moodustaks terviku? Tundus, et meetod ei olnud piisav, et selle põhjal leida küsimustele vastuseid, mis vastaksid teemapüstitusele. Ehk siis uuriti küll, aga mitte nii, et selle põhjal saaks teha põhjapanevaid järeldusi teema kohta.

Samuti nimetaks ma kõikide tööde nõrgaks küljeks vormistuse, kus pealkirjad jäid tihti eelmisele lehele, fontide probleem, spell check tegemata ning mõttetud tekstilõigud.

Toon näite:

“Peatükk esitab ülevaate uuringu raames läbi viidud tulemustest. Esimene peatükk annab ülevaate valikutest, mida õpilased oma õpingute jooksul peavad tegevad. Teine peatükk esitab ülevaate erinevatest e-portfoolio praktikatest, mida uuringu raames välja toodi. Kolmas peatükk kirjeldab ja analüüsib nelja erinevat e-portfoolio juhtumit.”

Selle lõigu sisu on pealkirjade ettelugemine lihttekstina, mis on täiesti ebavajalik lõik, arvestades, et inimesel on tööstruktuurist hulkmaad lihtsam aru saada visates pilk peale paragrahvide pealkirjadele, mis on paksus ja suures trükis ning mille ees on ka nummerdus. Samuti saab peatükkide pealkirju vaadata sisukorrast.

Neid töid analüüsides sain häid mõtteid, kuidas enda töö puhul mõelda ka kriitilisemalt esialgse töö teema, uuringu meetodite ja küsimuste omavaheliste seoste loomise peale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga