“Aktiivõpet pole olemas”

Jonase avastusraja õppetund oli väga hästi tehtud. Mulle väga meeldis, et sellise õpetamise viisi juures on seotud õuesõpe, kodukoha ümbruskond, liikumine, loodusõpetus ja mängulisus. Usun, kui laps õpib oma kodu või kooli ümbruskonnas seostama uusi teadmisi, siis on nendest ka tulevikus rohkem kasu. Liialt vähe kasutame enda loomulikku elukeskkonda ära õppevahendina võõrandume kooliharidust andes päris…

Merrill õppedisani mudel – kivike tiigis

Meie rühmatöö UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE leiab aadrssilt https://disainime.weebly.com/ Whole task – uurismustöö on vaja ära vormistada korrektselt. Jagasime töö järkjärgult raskemateks minevateks ülesanneteks, minu individuaalne osa oli Lauliku koostamine tekstitöötluse tarkvaras https://disainime.weebly.com/laulik.html Tunni stenaarium, kasutades LePlanner tundide planeerimis veebitarkvara, kus on võmalik vaadata tundide kava ja materjale ajaskaala diagrammina või tekstilise tunnikavana.https://leplanner.net/#/scenario/5dec02b7510c5f2a163d6ae4 Merrilli õppedisaini mudel “kivike-tiigis” (Pebble-in-the-Pond)…

Aktiivõpe

Kui siduda Käisi mõtteviisi aktiivõppega, siis tema 10 käsku kirjeldavad tõesti väga hästi seda, milline peaks olema õpetamine. Kui nüüd mõelda Bloomi taksonoomiale esimesed tasemed on teadmised/meelde jätmine ja teine mõisted/ arusaamine, siis selles osas mul tekib probleem mõiste aktiivõppe kasutamisel, tõenäoliselt on mul väärmõiste hoopis aktiivõppe suhtes 🙂 Aga na püüan selgitada, kui õpilane…

Whole task – Merrilli taksonoomia

Rühmatöö luua õpisüsteem/ e-kursus sihtgrupp 3. aste Whole task: “Uurimistöö vormistamine” Õpilane peab suutma vormistuslikult ära parandada ühe anonüümse loovtöö, mis on halvasti koostatud. Individuaalsed kontekstist väljas ülesanded Lauliku koostamine Wordis (tiitelleht, teskti kopeerimine, vaba vormistamine) Kokaraamat, kindla juhendi järgi grupitööna raamatu koostamine (sisukord, kirjastiilid, illustratsioonid) Meediakajastused teemal Greta Thurnberg, mis on tsitaat, mis on…

Micro:bit ja Phyton

Kui Phytoniga on juba algust tehtud on võimalik õpetamine teha huvitavamaks võttes kasutusse Microbit miniprotsessor ja keskkond https://python.microbit.org/ Ja samuti kui on õpilastele õpetatud programmeeimist visuaalsete plokk elementidena Microbit keskkonnas on võimalik üle minna Phyton programmeerimise peale. https://makecode.microbit.org/#editor Sensorite andmete kogumiseks on võimalik kasutada ka reaalajas graafikuid, kui kasutada programmeerimise keskkonnaks Mu tarkvara, allalaaditav siithttps://codewith.mu/en/download…

Magistritöö uurimisprobleem ja uurimisküsimused

Probleem: Õpilaste erinevad õpioskused ja digipädevus tase teevad informaatika õppimise hindamise keeruliseks, samas tuleb tagada kõikide õpilaste individuaalne areng ja motivatsioon. E-portfoolio loomine nõuab iseseisvust, loomingulisust ja usku, et ma saan hakkama.  Kas e-portfoolio loomine aitab informaatika õppimisele kaasa kasutades kujundavat hindamist, milliste faktoritega tuleb õpetajal arvestada, et e-portfoolio kasutamine oleks tõhus vahend nii õpioskuste…

Digitaalne õppevara

Sutori, esitlus ja lugu – kõik ühes Sutori.com on õppevahend, mida saavad kasutada õpilased ise ja õpetajad, et esitleda ühte teemat kui ajatelg või lugu, mille läbimisel saab osaleja kaasa mõelda, kommenteerida või vastata testidele. Näidisena pakutakse välja palju võimalusi, kuidas esitleda andmeid erinevatel viisidel sidudes teiste interaktiivsete vahenditega. Ajateljena kasutades saab pealkirjadena kasutada kuupäevi…

Magistritöö seminar

Teema? Valisin esialgseks teemaks “Õpilase e-portfoolio õppe- ja hindamisvahendina informaatikas 2. ja 3. kooliastme näitel” Uurimustöö on niisama tugev kui tema kõige nõrgem lüli Uurimustöö nö ketilülid on eelnevad uurimustööd, mis selgitavad tausta ja teooriat uurimisküsimused, hüpotees, mudel uuringudisain, ülesehitus subjektid, andmed, situatsioonid, protseduurid, meetodid, mõõtmed analüüs kokkuvõte soovitused järgnevaks uurimustööks https://www.tlu.ee/dt/opingudoppetoo/dokumendid-ja-juhendid http://www.cs.tlu.ee/instituut/yldinfo/Magistritoo_hindamiskriteerumid_ifi.pdf Leidsin 3…

Õppe diferentseerimine – Kaasava hariduskorralduse uuring 2016

2016 seis (ehk oleks vaja uut uuringut?) Eesti tänane (2016) lähenemine PGSi ja EHISe klassifikaatorite tasandil on pigem „meditsiiniline“ ehk lähtub põhimõttest, et diagnoosi põhjal on võimalik määratleda vajadused. Näiteks moodustatakse eriklasse lähtuvalt diagnoosist, mitte tingimata õpilase individuaalseid vajadusi arvestades. Seda tõi välja juba Kanep (2008). Samas on Innove nõustamiskeskustes uus lähenemine, mille eesmärgiks on…

Digitaalne õppevara – levitamine

Minu kokkupuude digiõppevaraga Kokkupuude digitaalse õppevaraga, õppides kõrgkoolides 2013a IT Kolledžis puutusin esimest korda kokku Moodle õpikeskkonnas koostatud kursustega. Meil oli kaugõpe, õppejõud olid lisanud videoloengud, muud vajalikud lingid ning lõppu ka kirjalikud testid. Täiskohaga tööl käival inimesel ja pere kõrvalt õppima minnes on selline paindlik lahendus ideaalne. Moodle’s oli see õppevara piiratud ainult kursusel…